Kui Gea nädala keskel küsis, kas nad võivad laupäeval külla tulla, vastasin, et otse loomulikult – mul pole mitte mingeid plaane.
Paar päeva hiljem tuli meelde, et ema ostis meile kõigile laupäevaks teatripiletid, lasteetendusele “Hiired pööningul“.
Veel natuke hiljem tuli meelde, et Abikaasa vanaema sünnipäeva tähistamine on ka plaanis just sel laupäeval.
Nii et tõepoolest, ei ole mingeid plaane. Irw.
Aga tehtud sai kõik. Kõigepealt teater, siis külalised, lõpuks sünnipäev. Seal me lastega küll kaua vastu ei pidanud, olime lihtsalt nii väsinud. Abikaasa jäi kaarte mängima (suguvõsa traditsioon, teadagi), meie tulime ära koju. Poiss kustus üsna kohe mu kõrvale voodisse, Plikaga hakkasme ka juba seitsme paiku magama sättima.
Praeguseks mõlemad lapsed magavad ja mina olen ka voodis teki all. Lihtsalt võrratult mõnus on pärast pikka toimekat päeva puhata. Täielik vaikus ja rahu, linnud laulavad akna taga, külmkapis ootab kaht sorti sünnipäevakooki ning öökapil pooleliolev raamat. Mida enamat hing veel ihata võiks?