Riia lennujaama lehelt üle kontrollides avastasin, et taksosõit lennujaama maksab keskmiselt hoopis 8-10 LVL, nii et minu €13 jäi täitsa nende numbrite piiresse 
Lend möödus viperusteta, magada küll eriti ei saanud, sest nii kitsas oli. Tukastasin lihtsalt. Kohale jõudmise aeg oli graafiku järgi 12.35. Luxi bussid läksid 12.20 ja 13.20, viimasele oli mul pilet ostetud. Lend jõudis aga varem, kuna ma istusin tagant kolmandas reas, sain suht kohe uksest välja, kannatamatult kihutasin kõigist mööda, kohvrit ootama ka ei pidanud, Frankfurt Hahni lennujaam on imepisike ja eelmisest korrast tuttav, nii et tõepoolest jõudsingi täpselt tund varasema bussi peale, kus oli veel parajasti paar vaba kohta. No nii hea meel oli selle üle, et ei pidanud tund aega niisama passima.
Ülejäänud päeva oli muidugi üsna väsinud olemine. Imetlesin Marise ilusat kodu, sõin kõhu tema tehtud maitsvat chilli con carnet täis ja keerasin siis diivanile tukastama 
Maris värvis mune, õhtul käisime korra tema kodukohvikus, kuhu minnes oli külm ja sada häda, aga kaks klaasi vahuveini hiljem oli hea soe, uni läinud ja elu ilus, nii et kodutee oli juba tunduvalt mõnusam.
Nüüd on kohaliku aja järgi kesköö, Eestis juba kell üks öösel. Väsimus hiilib mõnusalt ligi – ometi on võimalus rahulikult VOODIS välja magada. Nojah, okei, diivanil, aga siiski pehmel pinnal ja horisontaalis – kõik see, millest ma möödunud ööl unistasin.
Eks näis, mis homme teeme. Vaatame õunte pealt