Kõigepealt õlidest. Lugesin ja harisin ennast natuke. Siin on kokkuvõtlikum tekst, siin põhjalikum (seal on esimest teksti ka ühe allikana kasutatud ja ma olen seda kunagi juba lugenud, aga siis vist nii väga ei süvenenud).
No lühidalt – mina ei taha rafineeritud õli tarbida, ÜLDSE. Paratamatult saan seda aeg-ajalt väljas süües, külas süües jne – see on okei, ma ei pirtsuta. Aga OMA koju on eesmärk rohkem rafineeritud õli mitte osta. Praadimiseks ja kuumutamiseks kasutame vajadusel võid – pole meil vaja midagi nii suurel kuumusel teha, et see ei sobiks. Kasulikum kui rafineeritud õli igal juhul.
Nüüd on siis vaja leida veel sobiv külmpressiõli majoneesi tegemiseks 
Leidsin ühe asjaliku norrakeelse foorumiteema (olgu tänatud Google Translate, mu igapäevane abimees), kus soovitati lisaks avokaadoõlile (mis oli endalegi silma jäänud ja mida soovitas ka MrsB) veel saflooriõli (safflower/thistle oil). Avokaadoõli maksab mahepoes 250 ml 139 NOK/€18.86 – VÄGA kirves. Saflooriõli seevastu 500 ml 59 NOK/€8 – see on mulle vastuvõetav. Jah, kallis, aga ma pigem tarbin veidi vähem majoneesi ja maksan rohkem, mu tervis on seda väärt. Te lugege ise nonde esimeste linkide alt sellest, kuidas õlisid rafineeritakse. On vähe öelda, et mul kadus isu, tekkis suisa jälestus.
Toidu hinnad on siin muidugi Eesti omadest kallimad ka, seega mingeid põhjapanevaid võrdluseid teha ei saa. Kõige soodsam mahe extra virgin oliiviõli maksab jällegi näiteks 500 ml 29.80 NOK/€3.92 – mu meelest odavam kui Eestis… Ehkki ma sealseid hindu täpselt ei mäleta. Irooniline on see, et oliiviõli kulub salati peale üsna vähe, samas kui kallimat saflooriõli majoneesi sisse omajagu… Aga me otsustasime katsetada väiksema õlikogusega, see peaks ka kaasa aitama – nii raha kokkuhoiule kui majoneesi maitsele 
Ja kuna enamasti sisaldavad toidud, milles majoneesi kasutame, ka ohtralt küüslauku, mis mõnusalt maitset tapab, siis ma väga loodan, et saflooriõli on meie päästja. Seesama mahepood, millest õlisid linkisin, asub juhtumisi meil siin kohalikus kaubanduskeskuses ja sealt oleme nagunii ostnud kõik oma maheda toidukraami, mida tavapoest ei leia, nii et järgmine kord nädala toitu ostes toome õli ka ära. Eks ma siis muljetan.
Hinnavõrdluseks võin ehk ära tuua veel kõige tavalisema rafineeritud rapsiõli hinna – üks liiter 16.90 NOK/€2.29. Kuna ma Eestis ostsin õli ainult mahepoest, siis ma tõesti ei teagi, mis tavalised odavad õlid maksavad. Teistel vast tekib mingi võrdlusmoment.
Aga toitumisest üldiselt rääkides – mulle on see väga oluline. Ja mulle teatavasti väga meeldib uurida mind huvitavate teemade kohta. Ma võin täiesti vabalt istuda hommikust õhtuni arvuti taga, sest mul on siin peale meelelahutuse ka nii palju asjalikku tegevust – kõik küsimused saavad vastuse. Muidugi on internetis tohutus koguses kräppi, aga palju asjalikku ka. Üldiselt saab siit ja sealt lugedes siiski üsna adekvaatse info kokku, lihtsamate asjade kohta vähemalt, ma ei räägi siin tuumafüüsika tudeerimisest.
Toitumisega seoses ei ole mul veel muidugi 100% kindlaid arusaamu välja kujunenud. Okei, hästi palju asju on selgeks mõeldud – no näiteks see, et eelistan mahedat, puhast, kohalikku, väldin rafineeritut, teen võimalikult palju ise kodus ja algainetest. Aga on ju nii palju arvamusi, millist dieeti tuleks pidada 
Mõned ütlevad, et taimetoitlus on parim, teised rõhutavad toortoidu tähtsust, kolmandad kiidavad jällegi paleo dieeti jne jne jne. Vahepeal ma arvasin, et taimetoitlus ja toortoitlus tõepoolest on parimad variandid, aga enam ma pole isegi selles kindel Minust ilmselt ka kunagi taimetoitlast ei saa, liha on selleks liiga maitsev. Katsun seda lihtsalt mõistlikutes kogustes tarbida ja võimalusel puhast ja kohalikku kraami eelistada.
Siis olen ma näiteks üsna veendunud selles, et meie organism ei vaja ei gluteeni, kaseiini ega laktoosi… Et nende tarbimata jätmisel tervis pigem paraneks. Igasugu toitaineid ja vitamiine saab mujalt piisavalt AGA. Kuna teravilja- ja piimatoodete täielik väljajätmine meie menüüst oleks kas kurnav (kui neid lihtsalt enam ei tarbiks) või kallis (kui üritaks leida kõigile harjumuspärastele toiduainetele sarnased alternatiivid, tervisepoodides müüakse neid ju küllaga), siis leian, et esialgu pole ka sel mõtet.
Ma väga usun sellesse, et tuleks kuulata keha, aga ma pean tunnistama, et ma ei oska seda väga hästi teha ja mul pole hetkel siiski püsivust, et jätta näiteks menüüst mõneks ajaks välja kõik gluteeni sisaldavad tooted või kõik piimatooted ning üritada analüüsida, kas enesetunne läheb paremaks. Vahel ma (vabandage väljendust) peeretan, vahel on kõht veidi kinni, aga mingit põhjapanevat ebamugavust või tervisehäda ma ühegi toiduga seoses ei tunneta. Tegelikult mõtlen, et oleks siiski põnev ajutiselt katsetada, äkki läheks enesetunne tõesti paremaks, aga kunagi mingil muul ajal, praegu ei viitsi.
Iseasi, kui mingite uuringute põhjal pandaks paika, et konkreetselt MINULE ei sobi need ja need ained. Mu ema on praegu sellepärast gluteeni- ja kaseiinivabal dieedil, sellest ma saan täiesti aru. Aga jah, kuni meid endid uuritud pole, seni ma ei hakka midagi välja jätma. Lihtsalt lähtun sellest, et katsume süüa võimalikult tervislikku ja täisväärtuslikku toitu. Ehk siis katsun osta võimalikult palju täis(tera)- ja võimalikult vähe rafineeritud tooteid: riis, jahud, suhkur, pasta jne.
Kuna Norras töötlemata mahepiima kaks korda nädalas koju ei tooda ja poepiimagi hind on kirves, katsun nüüd oma piimasõltuvust otsustavalt vähendada. Samuti olen kuidagi poolkogemata kohvi joomise praktiliselt maha jätnud – no lihtsalt ei olnud enam isu ja kohv asendus sujuvalt teega Vahel ikka joon, nii paar korda kuus. Sõltuvust pole mul ju kunagi olnud, lihtsalt maitse ja emotsioon olid olulised.
Sooja toidu kõrvale joon nüüd enamasti vett ja võileibade kõrvale teed – või nojah, minu tee on teatavasti sidrun, mesi ja kuum vesi Piim on meil nüüd külalistele kohvi peale panemiseks ja kui kooki küpsetame, siis selle juurde ikka ka. Sõltuvus pole veel kuskile kadunud ja ma tunnetan iga toidu puhul, kuidas mulle meeldiks palju rohkem selle kõrvale piima juua, aga vähemalt ma enamasti suudan üle olla Lapsed oleme ju ka vee peale ümber harjutanud, seega oleks imelik õhtusöögilauas ise piima kaanida ja neilt vee joomist nõuda… Seega annan head eeskuju. Aga jah, kui vahel šokolaadikooki või pannkooki küpsetame, siis selle kõrvale joome kõik piima. Ja siis muidugi kõik need õhtud, kui lapsed magavad ja mina midagi magusat näksin – siis joon ikka piima ka, aga katsun selle eest vähesega piirduda, vanasti jõin ikka PALJU.
Üleüldises plaanis liiguvad meie toitumisharjumused hästi tasakesi, aga kindlalt – ikka paremuse suunas. Ideaalini on veel parasjagu, ma pole muidugi ka kindel, mis see ideaal üldse on – no äkki hetkel see, et kõik toit oleks mahe (praegu on ehk pool) ja tervislik (st kõigist rafineeritud/valgetest toodetest tuleks loobuda, aga me pole siit head täisterapastat leidnud ja valge jahu läheb vahel küpsetistesse ikka… ja igasugused valmismaiustused muidugi, mis kõik valget suhkrut sisaldavad – mis siis, et me ise neid praktiliselt ei osta).
Mõõdukus on mu meelest kõige olulisem. Hulluks ei tasu minna ja endale kõige keelamine ei lõppe kunagi hästi. Mida rohkem ma loen ja uurin, seda enam ja seda sügavamalt tekivad/muutuvad igasugused tõekspidamised minu mõtlemises, nii toimuvadki tasapisi tervislikud muudatused ka meie menüüs – ja kuni need on hästi läbi mõeldud ning vaimsel tasandil on valmisolek olemas, tunduvad need mõne aja pärast juba iseenesest-mõistetavad.
Puuvilju sööme siin igatahes rohkem kui Eestis. Igasugu juurvilju ja rohelist kraami ka järjest rohkem. Nüüd veel isetehtud majonees ja otsus loobuda rafineeritud õlist. Ühesõnaga ma olen üsna rahul. Edasi tervislikuma söögilaua suunas!
Oleks põnev, kui saaks ennast ka tarkadel masinatel uurida lasta – siis teaks paremini, mis toiduaineid oleks mõtet vältida. Selle võiks täitsa plaani võtta.