Alustasin Gilmore Girlsi vaatamist kunagi keskkoolis käies, kui ETV seda näitama hakkas. Kuna ajastu oli toona ju täpselt sama ja olin ka Roryga ühes vanuses, oli see algusest peale äärmiselt nauditav.
Praegu üle vaadates on esimesed hooajad üsna veidrad. No see tolle aja mood ja… Rory on nii nooruke ja… Mida edasi, seda paremaks läheb. Visuaalse poole pealt vähemalt :) Sisu jooksis viimasel hooajal veidike vasakule, aga mis teha, eks, kui kirjutajad muutusid.
Ja ma ei oskagi täpselt seletada, MIKS see sari mulle nii väga meeldib. Lihtsalt äge on! Karakterid, suhted, naljad, võluv väikelinnaelu…
Netflixi filme ootasin umbes sama palju nagu väike laps jõule. Ja tõepoolest vaatasin eile õhtul/öösel kõik neli tükki järjest ära. Vahepeal jäin tukkuma, siis kerisin tagasi, vaatasin üle… Jõin kohvi, mis ei aidanud absoluutselt… Mõtlesin alla anda ja poolteist filmi tänaseks jätta, aga pärast hammaste pesemist läks uni üle, nii et vaatasin siiski lõpuni. Magama sain pool neli :P Abikaasa jäi magama umbes esimese filmi poole pealt ja ärkas üles ning vaatas minuga ära viimase filmi viimased pool tundi :D
Ma pean need filmid kindlasti veel üle vaatama. Eile olin väsinud, aga ablas, ahmisin kõik sisse – nii jäävad aga detailid märkamata.
Emotsioonid pärast esimest vaatamist? Nii mitmegi olulise tegelaskuju areng ja lõpplahendus olid minu jaoks äärmiselt rahulduspakkuvad. Aga ühe puhul olen kohe suisa nördinud. Sellepärast ongi nüüd vaja rahulikult ja värskema peaga üle vaadata – äkki nördimus siis väheneb. Äkki ikka ei jää nii nadi tunne sisse :D
Sari tervikuna on super igatahes. Ja ma olen äärmiselt tänulik nende filmide eest.
PS. Kuna ma kahtlustan, et kommentaaridesse VÕIVAD tekkida spoilerid, kui keegi, kes filmid ära vaadanud, peaks tahtma oma muljeid jagada, siis soovitan mitte lugeda, kui endal veel vaatamata ja ei taha liiga palju teada saada :)