Millegipärast oli tohutu väsimus peal, nii et magasin kella poole üheni. Siis tuli meelde, et on vaja paar kiiret tööasja ära klaarida – pärast poolt tunnikest arvuti taga tegin kiire koristusringi, seejärel sõin ja kolme paiku startisin linna poole. Tegin suure taaskasutustiiru – Ülejõe Humana, Sõbralt Sõbrale, Jenny Kruse, Uuskasutuskeskus, Shalomi mööblipood. Ostuta lahkusin vaid viimasest 
Kokku sain veidi alla €10 eest kolm klaasi, kaks vaasi, seeliku ja kampsuni. Lõpuks sõitsin veel Kaubamajakasse uute prillide järele. Koju jõudsin kuuest, siis tuli Külli lastega külla, ülejäänud õhtu kohvitasime ja jutustasime, kuni nad enne üheksat kodu poole asutasid.
Ühesõnaga terve päev oli pigem puhkus. Ja siis, õhtul kell üheksa, vaatasin ma elutoas üht ära andmiseks mõeldud kampsunit, mida ma ei olnud kotti teiste riiete juurde pannud, sest seda kinni hoidev suur haaknõel oli kusagil tolles kaoses, mis mul kappides ja kapi otsas valitses. Mõtlesin, et otsiks selle haaknõela nüüd üles. Hakkasin kaost sorteerima. Lõpetasin öösel kell neli. Kaos on likvideeritud
Hea küll, mul on vaja veel väike kuhjake pabereid teist korda läbi sortida ja hiiglama suur hunnik asju, mis vajavad parandamist superliimi või kleeplindiga. Aga see on ikka täitsa uskumatult suur töö, mis ma selle seitsme tunniga ära tegin. Täiesti ette kavatsemata, nii muuseas otsast pihta hakates. Mitu korda mõtlesin, et varsti lõpetan ja jätan ülejäänu homsele, aga siis tegin ikka edasi ja edasi, kuni oligi ots käes.
Viskasin hunniku asju ära, sorteerisin meeletus koguses pabereid ja muud pudi-padi, organiseerisin, puhastasin… Ja nüüd ongi peaaegu korras. Ja nädalavahetus on alles ees!
Seda ei ole isegi mitte võimalik sõnadesse panna, KUI rahul ma endaga olen. Nüüd lähen lõpuks magama ja loodan, et suudan homme ikka enam-vähem norm ajal tõusta. No 11 ju juba võiks?