Ma polnud enne tänast mitte kunagi värskeid datleid proovinud. Kuivatatud datlid on minu jaoks magusad erilise maitseta plönnid, mis on suurepäraks suhkruasendajaks küpsetistes, aga paljalt süüa pole ma neid kunagi tahtnud. Pole seega tulnud pähegi värskeid datleid osta, ega neid eriti ei müüda ka.
Aga täna sattusin Rimisse, kus puuviljaosakonnas olid välja pandud degusteerimiseks värsked datlid. Ma muidugi proovisin. Ja maitses nii imeliselt hästi, et haarasin kohe karbi koju kaasa.
Mm… Suus sulavad, mõnusalt magusad. Mingi väga tuttava ja imehea maitsega, aga MIS maitsega täpselt, seda ei suuda ära tabada. Igatahes minu jaoks on need tõesti hea kommi ja šokolaadiga võrdväärse maitsega.
Igasugu puuviljad on mõnusad, aga enamasti sellised… Vesised. Datlid on seevastu mõnusalt tummised. Kohe teistmoodi.
600g karp maksis €3.69, mis teeb kilo hinnaks €6.15. Kommide ja šokolaadi kilohind on sageli ligi €10. Tervislikkuse aspektist ärme üldse räägigi.
Kuivatatud puuviljad on kogu aeg meie peres kommi asemel olnud, aga ausalt öeldes peale ploomide mulle miski muu väga ei maitse. Datlid, viigimarjad, rosinad, aprikoosid – kõik on liiga magusad. Eksootilisemad “supermarjad” nagu goji või inka on küll mõnusad, aga noh, hind :)
Värsked datlid on maitsvamad kui kuivatatud ploomid. Ma olen absoluutses vaimustuses. Selles karbis on ca 50 datlit, mis teeb ühe datli hinnaks €0.072. Täitsa okei hind ühe tervisliku kommi eest või mis.
Muidugi on need pärit Iraanist. Ei ole väga keskkonnasäästlik transpordikilomeetrite poolest (ei ole ka mahedad). Aga noh, see on meie kliimas paratamatus.
Minge ostke datleid. Hämmastav, kui hea üks asi võib olla. Oma peaga ei oleks ma neid ilmselt mitte kunagi ostnud. Küll on hea, et degusteerimisi tehakse. Pärnus neid minu teada müüaksegi ainult Rimis – kuidas mujal, ei tea.
Muide, Maximas on praegu soodushinnaga imehead viinamarjad. Viinamarjahooaeg on juba ammu, oleme neid üksjagu ostnud, aga mind on need seni pigem külmaks jätnud. Tundusid alati kuidagi liiga magusad ja samas maitsetud. Imestasin, mis mul viga on – Abikaasa ja Poiss pistsid mõnuga, kilode kaupa. Aga need nüüdsed, neil on kohe selline õige MAITSE. See viinamarjamaitse, mida ma mäletan juba lapsepõlvest. Neid ma võiks süüa lõputult.
Ja jällegi, ärme parem räägime sellest, mitu korda neid viinamarju pritsitud on. Ideaalis ma sööks ainult mahedat värsket kraami, aga rahakott ei võimalda. Seega on meie eelistus lihtsalt värske kraam. Nii kaua, kuni me mürkide kartmise asemel seda värsket kraami armastusega sööme, on see meile väga kasulik, arvan ma :)