Plikal tekkis eelmise nädala lõpus nohu. Sellest saime enam-vähem jagu, aga siis läks kurk punaseks ja valusaks ning tekkis köha. Kurguvalu kadus õnneks ka kiirelt, köha on alles, nohu mingil määral ka.
Katsetasin aroomiteraapiat. Segasin baasõli hulka vastavalt soovitusele paar tilka lavendli, sidruni ja eukalüpti eeterlikku õli. Määrisin Plika rinda ja selga. Väga kinnisest köhast sai üleöö üks üsna lahtine köha. Win!
Revideerisin täna oma ravimikappi. Meil kipub igasuguste ravimitega nii olema, et kui on väga vaja, siis ostame, kasutame paar korda, ülejäänu jääb seisma, kuni aegub ja peab ära viskama. Masendav. Ega me tihti ei ostagi, aga vahel ikka… Ja hämmastavalt palju sodi on seal karbis – arvestades seda, kui vähe me seda kõike kasutame :P
Seekord sain ära visata (st vastavalt asjatundja soovitusele WC potist alla kallata) mitu siirupit – üks köhasiirup, üks paratsetamoolisiirup lastele. Esimene oli peaaegu tühi, teine üsna täis. Nui neljaks, mina ei osta enam ühtki siirupit. Saab ilma ka.
Mul on neli karpi 250mg paratsetamooli küünlaid – Norra ajast jäänud. Lapsed on nii suured, et enam ei kasuta… Pean leidma kellegi, kel sobivas vanuses lapsed. Abikaasa õde äkki tahab, tal on kaks väiksemat põnni. Lisaks on mul mingi veider riba, mis väidetavalt vastu laupa pannes palavikku näitab. Ma ei mäleta, kas see töötas või mitte, aga noh, viimased aastad olen ma lapsi traditsioonilisel viisil kraadinud. Ei tea, kas see riba aegub ka või?
Mingil kummalisel põhjusel on meil Sudafedi tabletid. Kes ja miks ostis nohutablette? Pole õrna aimugi. Praegu ei ole siin peres küll kedagi, kes sooviks neid võtta. Karta on, et hoian aegumiseni ja viskan siis ära.
Ühed ninatilgad on kah. Need said äkki ostetud mingi lennureisi ajaks? Ja iiveldusevastased tabletid, mis ma sain Kaidilt Riia lennujaama sõitmiseks vms :D Tema mäletas, mina mitte :D
Mul see ravimikapi revideerimine käibki nii, et kui ise ei tea, küsin Kaidilt – tema seletab.
Aga jah, ega me ravimeid praktiliselt ei kasutagi. Paratsetamool ja Ibumetiin, needki viimase häda korral ja üsna harva. Mukaltiini on üks leht – huvitav, kas see köha puhul üldse aitab ka? Hea odav ja mälestus lapsepõlvest, kui seda ikka imetud sai. Smecta, probiootikumid ja süsi on ilmselt emalt või Kaidilt saadud, kõhuviiruste tarbeks. Mingid salvid ja värgid sellest ajast, kui Abikaasa varbaküüs sisse kasvas ja ebameeldivaid trikke tegi. Kaks Vietnami salvi, mida ei tule kunagi meelde kasutada. Plaastrid, sidemed, mingi põletustele mõeldud geel (ehkki mul on nüüd aaloegeel ka). Ja ongi suht kõik.
Ahjaa, 2014 jaanuaris aegunud sinepiplaastrid leidsin ka. Mitte et ma oleks neid kunagi kasutanud, lapsed ööseks soki sisse pole nõus panema – aga Kaidi soovitas, et ma võin need siis jalavanniks ära kasutada. Sinepipulber, millega lastele jalavanni teeme, aegus kah 2014 augustis. Ei teagi, kas neist võiks veel mingit tolku olla või peaks ära viskama ja uue pulbri muretsema.
Hanerasva salvi üsna tühi potsik, mis aegus 2013, sai lõpuks ära visatud. Tuleb uus osta. Või kas on üldse vaja, kui see eeterlike õlide värk nii hästi toimis?
Mulle loodusravi istub ikka rohkem :) Või siis suurendatud vitamiinikogustega algava haiguse minema peletamine :P
Lõpetuseks üks pildike tervitustega Liisile. Ta saatis meile oma poisist üle jäänud tähe- ja numbrivihikuid. Poiss polnud kodus, käis lasteaiasõbral külas. Näitasin Plikale vihikuid ja ütlesin, et jätame need Poisile, eks, sina oskad niigi kirjutada. Plika uuris, küsis – kas ma ühe võin endale võtta, neid on kaks tükki? Ja rõõmustas – kuidas täpselt nii sattus, et tema lemmikvärvi oli kaks tükki? Ja kukkus tähti maalima. Rääkis, et tema on lasteaias kõige korralikum kirjutaja – paljud teised peavad ikka ümber tegema, sest on hooletud. Noh, Madlike ka kiitis vanematele, kui hästi tal koolis läheb… Kuni midagi muud välja tuli :P Aga kirjutamisega Plikal probleeme ei tundu olevat :) Need tähevihikud on tema jaoks tõesti titekad, aga las laps rõõmustab ja teeb, ega ma kade pole.
